Viimane päev.

Päev algas hommikul kell pool 8 äratusega. Tõusime ja läksime välja oma transporti ootama. Tuli meile järgi takso ja lõbustuspargi poole me teel olimegi :D  Kohale jõudes otsustasime vaadata kõigepealt ringi. et hiljem otsustada, kus atraktsioonil käija.

 See oli lahjem ameerika mägi, kuhu me ei läinudki.

 See oli see vingem ameerika mägi, kuhu pärast pikka kaalutlemist me läksime. Kui olime peale istunud ja see hakkas üles vaikselt liikuma, siis saime aru, et see oli vist viga. Ja siis tuli see õudne koht, kus tuli vabalangemine tipust alla, siis mul võttis seest õõnsaks küll, kisasime ja karjusime Piiaga mõlemad, ma vist isegi natuke rohkem. Mõned sekid hiljem, kui hakkasime spiraale ja igasuguseid vingeid asju tegema hakkas Piia niimodi vanduma ja ropendama, et ma pole kunagi teda nii rääkimas kuulnud: ´´T... ;P...i jne. jne. ja siis karjub veel, et kes see loll sundis mind siia tulema ise samal ajal kilgates. Ta ütles pärast seda sõitu, et ta ei lähe kunagi enam nii hullu asja peale. Minu jaoks oli kõige hullem see, kui ta oli alguses mäkkeronides oma tipu saavutanud ja siis hakkas alla minema, võttis korraks hinge kinni, aga pärast seda olid kõik need kurvid ja spiraalid ja pöörded siga vinged. Muidugi oli natuke jube ka, aga elamus oli lahe. Minu jaoks oli see kõige jubedam ja kõige lahedam kogemus maailmas:D Selle asjanduse nimi oli Vortex

 Jurassic park oli järgi tehtud.

 Piia esivanemad :D

 Pärast sõitu oli korralik värin sees, aga tuju oli hea :D

 Enne ameerika mägesid läksime kõige lahjemale ameerika mäele, mis tundus alguses päris hirmus tegelikult.

 Õudustemaja oli täitsa jama, suurt midagi ei olnud, pimedad koridorid ja hirmsad hääled, kõndisin selle asja ilma emotsiooniteta tuimalt läbi, vahepeal venelased jooksid mööda meist ja karjusid: davai davai, bõstra. Ei tea kuhu neil kiire oli.

 See oli õudustemajas kõige jubedam, sellepärast see arvatavasti lõppu jäetud oligi..

 Piia lemmik oli tiigrikoobas, see oli selline värk, et olid mingi plastmasskänkara sees ja sõitsid sellega mööda kanalit. Aga ei saa midagi kehva öelda, päris vinge värk oli.

 Ja siis see värk. See nii väga jube ei olnudki, aga südame ajas pahaks küll, see värgendus käis kiiresti ringiratast ja õõtsus palju. Nii mõnigi oksendas pärast keerutamist atraktsioonidel.

 Kõige jubedam asjandus oli see atraktsioon, hea, et eluga pääsesime, isegi turvapuuri polnud küljes :D

 See on maailma suurim lainetav bassein, mis on kantud isegi guinessi raamatusse.

 Selline see asjandus välja nägigi.

 Pildipeal paistab tagapool liuväli, ei tundu eriti suur, aga see oli 7me korruselise maja kõrgune, arvake ära kas sealt alla lastes said ujukatest stringid?!

 Tiigrikoobas

Muidugi oli seal veel päris palju atraktsioone, aga igalepoole ei viitsinud ja ei tahtnud minna. Päris lahe päev oli viimaseks päevaks. Homme saame juba tunda miinuskraade, saab see tore puhkus läbi. Kusjuures ega rohkem ei viitsikski siin olla, tahaks juba normaalset sööki süüa-kardulat,liha ja kurat mustast leivast ei ütleks kah ära :D . Igasuguse riisi ja nuudlid võib pikaks ajaks ära unustada :D