Bangkokis ootas meid hotell, magasime mõned tunnid ja siis läksime linna avastama. Ei läinud kaua aega, kui sattusime sekeldustesse. Nimelt kõndisime tänaval ja üks hetk küsiti et kust tulete ja kuhu lähete ja siis näidati juba kaardi pealt kuhu tasuks minna ja üks hetk pakuti 10 bahti eest ringreisi, ei uskunud juba algusest peale, et nii odavalt ei ole midagi võimalik saada. Ühesõnaga istusime peale ja hakati meid sõidutama vaatamisväärsusteni. Olime käinud juba kahes kohas, kui üks hetk peatusime ülikonna poe ees. Tuk tuki kutt ütles et minge vaadake sisse, me olime kohe katekooriliselt vastu, sest sellistes kohtades tavaliselt ei lasta enne välja, kui ei ole midagi ostnud. Kutt hakkas pisarad silmas paluma, et minge kas või korraks, te ei pea midagi ostma, ma ütlesin kutile, et ära pabla ma maksan sulle rohkem kui 10 bahti (selle eest oleks saanud pudeli kõige odavamat vett). Ta ütles et ei saa muidu bensutalongi, minu arust ei käi siin asi talongidega, vähemalt siiamaani pole meil vaja olnud. Kui olime ennast selgeks teind , et ei lähe sisse, hakkas kutt sõitma ja helistas kellegile. Järgmiseks viis meid taas ühte templit vaatama, ma veel küsisin, et kas sa ootad meid. Ta vastas, et jaa ootab, aga tagasi tulles oli kutt läinud ja ma ei olnud sentigi maksnud, saime tasuta ekskursiooni. Aga nagu saatuse tahtel, kukkus mu telefon arvatavasti taskust välja, kuhugi tuk tuki istme peale. Nii et päris tasuta siiski ei olnud :D Mis läind, see läind, küsisime järgmise tuk tuki juhi käest kaugel hotell on ja kutt ütles et väga lähedal ja juhatas meid kohale. Teel hotelli nägime sõdurite marssimist, mingi kohalik üritus.
Kusjuures on ka jälgi meeleavalduste tegemistest ja ühele ekskursioonile ei saa minna kuna tee on kinni, sest meeleavaldused käivad.
Mis mind kohutavalt häirib on see mustus, mis ümberringi on, kusehais on igalpool.
No comments:
Post a Comment